Emakakaelavähi sõeluuring – olulised küsimused ja vastused

Emakakaelavähi sõeluuring - oluline info

Head naised!

Sõeluuringus osalemine on vabatahtlik ja kasutage kindlasti pakutud võimalust, sest see aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada varakult, mil need on ravitavad.

Alates 2021. aastast muutus emakakaelavähi sõeluuringute korraldus. Siit lehelt leiate vastused enamlevinud küsimustele, mida sellega seoses on küsitud.

  • 1. Mis muutus emakakaela sõeluuringus?

    Muutus emakakelavähi sõeluuringute põhimõte. Kui varem võeti uuringus osalenud naistelt PAP-analüüs, siis nüüd alates 2021. aastast määratakse esmasena papiloomviiruse (HPV) olemasolu.

  • 2. Miks just HPV?

    Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on HPV (Human Papilloma Virus) ehk inimese papilloomviiruse mõned kindlad tüübid. Neid nimetatakse kõrge riskiga viirusetüvedeks ja nad levivad (peamiselt) sugulisel teel. Papilloomiviirusega nakatudes võivad aja jooksul tekkida rakkudes muutused, millest võivad edasi areneda vähieelsed seisundid ning emakakaelavähk.

  • 3. Kas mina kuulun sõeluuringusse?

    Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse 30–65-aastaseid ravikindlustatud ja ravikindlustuseta naisi iga viie aasta järel. Vähi sõeluuringute register saadab sihtrühma naistele nimelise kutse.
    Näiteks 2024. aastal on sõeluuringule oodatud naised sünniaastaga 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989, 1994.

  • 4. Mis vahet on PAP-testil ja HPV-testil?

    Põhimõtteliselt ei ole patsiendi jaoks vahet, sest tegemist on tavalise günekoloogilise läbivaatusega, mille käigus võetakse emakakaelalt spetsiaalse harjakesega analüüs.
    PAP-testi puhul analüüsitakse saadud rakkusid mikroskoopiliselt. Uuring võimaldab avastada normaalsest kõrvalekaldega rakkusid, sealhulgas muutuseid, millest võivad areneda vähirakud.
    HPV-test võetakse samuti spetsiaalse harjakesega emakakaela limaskesta pinnalt ja emakakaelakanalist. Sel puhul analüüsitakse viiruse olemasolu või puudumist naise emakakaelal.

  • 5. Kas HPV-test on valus?

    See protseduur on valutu. Vahel võib esineda kerget ebamugavustunnet emakakaela puudutusest.

  • 6. Kas emakakaela rakkusid enam ei uuritagi?

    Naised, kelle HPV-test on negatiivne, on madala riskiga emakakaelavähiks ja negatiivset testi edasi uurima ei pea.
    Kui HPV-test on positiivne, mis tähendab, et olete mõne(de) kõrge riskide HPV viirustüvede kandja, siis on võimalik teha samast analüüsi materjalist ka PAP-test ja uurida rakumuutuste olemasolu ja raskusastet.

  • 7. Kuidas ma saan teada oma analüüsi tulemused?

    Vastuse edastab uuringut teinud labor Tervise Infosüsteemi. Kui uuringus ohtlikke viirustüvesid ei esine, siis eraldi teavitust ei saadeta
    Juhul, kui avastatakse rakumuutused ja on vaja teha täiendavaid uuringuid, võetakse patsiendiga isiklikult ühendust.

  • 8. Kas on vahet, millal võib proovi andma minna?

    Proovi ei saa võtta menstruatsiooni ajal. Kõige sobivam on uuringuproovi anda menstruatsioonitsükli 10.–20. päeval.

  • 9. Kui ma olen HPV vastu vaktsineeritud, kas ma pean siiski osalema sõeluuringus?

    Ka vaktsineeritud naised peaksid käima korrapäraselt emakakaelavähi uuringutel, sest HPV-vaktsiinid kaitsevad küll suurema osa, kuid mitte kõigi emakakaelavähki tekitavate HPV tüüpide eest. Eestis on kasutusel olnud erinevad HPV profülaktilised vaktsiinid, mis kõik ei kata kõiki kõrge riski HPV tüvesid.
    Lisaks peab teadma, et kui vaktsineerimine toimus pärast seksuaalelu alustamist, võis naine olla juba eelnevalt nakatunud. Vakstiin kaitseb terveid rakkusid. Varasemalt nakatunud rakkude ja kudedega peab organismi immuunsüsteem ise toime tulema. HPV- ja PAP-test aitavad sellisel puhul hinnata antud naise riske ja täiendavate uuringute vajadust.

  • 10. Mina sain sõeluuringu kutse, aga kas mul on mõtet minna, kui mu oma günekoloog võtab emakakaela proove täpselt nii tihti kui tarvis?

    Sellisel juhul tasuks oma günekoloogiga nõu pidada, kas sõeluuring on mõttekas.
    Kuna HPV-ga nakatumine toimub sugulisel teel, siis partneri(te) vahetus on kindlasti põhjus, mille puhul tasuks sõeluuringule minna, ka siis kui varasemad naistearsti poolt võetud PAP-testid on olnud korras.
    Naised, kes on jälgimisel naistearsti juures emakakaela düsplaasia tõttu, on tavaliselt HPV suhtes testitud. E-riigi patsiendi portaalist või digiloost on võimalik oma analüüsi tulemusi ka ise jälgida.

  • 11. Kui tihti tuleb sõeluuringus käia?

    HPV põhisele emakakaela uuringule kutsutakse iga 5 aasta tagant. Varasem PAP-testil põhinev sõeluuring tehti iga 3 aasta tagant.

  • 12. Kui minu aastakäik praegu sõeluuringusse ei kuulu, kas saan lasta oma günekoloogil või ämmaemandal ka HPV analüüsi teha?

    HPV-testi sõeluuringuväline tegemine otsustatakse igal konkreetsel juhul eraldi. HP-viirus on väga levinud ja sage noorte inimeste hulgas. Kuna enamus juhtudel viirus 2 aasta jooksul alates nakatumisest taandub, siis kõigi testimine ei ole otstarbekas. Emakakaelavähi risk tõuseb pikemaajalise ( rohkem kui 2 aastat ) HPV viiruskandluse puhul. Sõeluuringu eesmärk on leida üles naised, kellel on vähirisk kõige suurem ja avastada muutused võimalikult varakult. Emakakaela vähieelsete muutuste ravi on vähki ennetav.
    Kui jah, siis kas see on tasuline?
    Riiklikus haiglas patsiendi soovi kohaselt tasulist HPV-testi ei tehta, selleks peab olema kliiniline põhjendus. Osad laborid teevad teste ka patsiendi soovi kohaselt ja tasuliselt.

  • 13. Kas HPV testi on võimalik teha kodus?

    TAI ja Tervisekassa pakuvad alates 2023. aasta augustist HPV kodutesti tegemise võimalust emakakaelavähi sõeluuringus, et proovi andmine oleks naistele veelgi mugavam ja kättesaadavam. Kodus tehtud HPV test ja kliinikus tervishoiutöötaja võetud HPV proov on sarnaselt täpsed ja usaldusväärsed.
    Rohkem infot HPV kodutesti kohta leiad siit.

Veel postitusi

Leidke lähim nõustamispunkt kaardil

Palun kasutage kaasaegset lehitsejat.