HPV vastu vaktsineerimine on kõige tõhusam enne viirusega kokkupuutumist ja on näidustatud alates 9ndast eluaastast. 9-14. aastastele lastele piisab kahest vaktsiinidoosist, 15. eluaastast alates soovitatakse kolme annust.
HPV vastu vaktsineerimine on efektiivsem, kui see on tehtud enne HPV-ga kokkupuutumist ning nooremalt saadakse ka tugevam immuunvastus kui vanemas puberteedieas. See tähendab, et nad saavad parema kaitse tulevikuks.
Jah. Kehaline liikumine ja higistamine ei mõjuta vaktsiini toimet.
Kergete haigustunnuste, näiteks nn külmetuse korral võib vaktsineerida, ent kui on tegemist mõõduka või isegi tõsisema haigusega, siis on mõistlik oodata, kuni tervis on taas korras. Hea on vajadusel oma arstiga nõu pidada.
Jah. Märjaks saamisel ei ole mingit mõju vaktsiini toimele.
Jah, võib. Vaktsineerimine ei ole menstruatsiooni ajal vastunäidustatud.
Enne vaktsineerimist on hea midagi süüa ja juua ning pärast vaktsiini saamist umbes 15 minutit istuda või lamada.
Ei enne ega pärast vaktsineerimist ei ole vaja vältida ühtegi spetsiifilist toitu.
HPV ehk inimese papilloomiviirus on levinud viirus, mis võib tekitada vähki. Vaktsineerides last noores eas enne viirusega kokkupuutumist, saate teda kaitsta kindlate HPV tüüpide eest, mis võiksid põhjustada vähke, näiteks emakakaelavähki.
Enamasti ei kaasne HPV vaktsiiniga tõsiseid kõrvaltoimeid. Umbes üheksal inimesel kümnest on valulik see käsi, kuhu tehti süst ja umbkaudu ühel inimesel kolmest võib esineda süstekohas punetust või paistetust. Mõnel inimesel esineb peavalu (ühel kolmest) ja vahel ka kerget palavikku (ühel kümnest). Harva võib tekkida kõrgem palavik (39 °C). Väga harva tekib õlavarres tugev valu, mis takistab käe liigutamist.
Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on kerged, kestavad lühikest aega ja taanduvad iseenesest. Sellisteks kõrvaltoimeteks võivad olla valu ja punetus süstekohas, palavik, pearinglus, peavalu ja iiveldus.
HPV-vastastel vaktsiinidel on tõsiseid kõrvaltoimeid väga harva. Vaktsiiniga seotud kõrvaltoime on raske allergiline reaktsioon (anafülaksia), aga see on haruldane ja vaktsineerijad oskavad seda ära tunda ja ravida.
Võib olla küll natuke valus. Nagu iga süstiga, võib tunda nõela torget ja survetunnet süstekoha piirkonnas vaktsineerimise hetkel. Süstekoht ja käsi võivad ka pärast süsti saamist veidi valusad olla, kuid see valu ei kesta kaua.
Vaktsiin ei põhjusta minestamist, ent mõnikord inimesed minestavad pärast mingit meditsiinilist protseduuri, sealhulgas vaktsineerimist ning see võib juhtuda ka HPV vaktsineerimise järgselt. Seepärast võiks peale süsti tegemist umbes 15 minutit istuda või isegi lamada, et vältida minestamist ja sellega kaasnevat kukkumist, mis võiks põhjustada vigastusi. Vaktsineerijale tuleb kohe öelda, kui pea käib pea ringi, silme ees virvendab või on kõrvus kohin.
Iga ravim võib põhjustada raske allergilise reaktsiooni. HPV vaktsiinide puhul on tõsised allergilised reaktsioonid väga haruldased, hinnanguliselt võib raske allergiline reaktsioon juhtuda umbes ühel juhul miljonist, ning see juhtuks mõne minuti kuni mõne tunni jooksul pärast vaktsineerimist.
Seda teemat on palju uuritud ning olemasolevate andmete põhjal saab väita, et HPV-vastaste vaktsiinide ja viljatuse vahel seost ei ole.
HPV-vastased vaktsiinid ei põhjusta mitte mingit tüüpi vähke.
Kõigil HPV-vastastel vaktsiinidel on hea ohutusprofiil. Enne kasutuselevõttu testiti neid vaktsiine kümnete tuhandete inimeste peal ja nüüdseks on üle maailma manustatud enam kui 100 miljonit doosi ning vaktsineerimisega seotud kõrvaltoimeid jälgitakse ja uuritakse pidevalt. Maailma Terviseorganisatsiooni vaktsiiniohutuse ülemaailmne nõuandekomitee kontrollib regulaarselt ohutusandmeid ja pole leidnud probleeme HPV vaktsiinide ohutusega.
HPV-vastased vaktsiinid ei sisalda elusaid viiruseid. Vaktsiin on konstrueeritud teatud tüüpi (L3) valkudest, mis koondudes moodustavad viirusega sarnase osakese.
HPV vaktsiinid sisaldavad HPV viiruse kestast pärit puhastatud struktuurvalke. Vaktsiinid sisaldavad adjuvantidena väga väikeses koguses alumiiniumsooli. Adjuvante on tarvis, et inimese immuunsüsteem saaks aru, et vaja on tekitada antikehasid. Alumiiniumipõhiseid adjuvante on vaktsiinidele immuunvastuse suurendamiseks kasutatud üle 70 aasta ja neid peetakse ohutuks. HPV vaktsiinid sisaldavad 0,225–0,500 mg adjuvanti. Võrdluseks, täiskasvanu või laps neelab iga päev toidust saadavat alumiiniumi keskmiselt 5 mg. Maailma Terviseorganisatsiooni vaktsiiniohutuse ülemaailmne nõuandekomitee on jõudnud järeldusele, et puuduvad tõendid selle kohta, et alumiiniumi sisaldavate vaktsiinide manustamine oleks tervisele ohtlik.
HPV vaktsiinide kaitse kestab kaua. Inimesi, kes said HPV vaktsiine, jälgiti rohkem kui 12 aastat ja nende kaitse HPV vastu ei ole aja jooksul vähenenud.
Uuringud on näidanud, et vaktsineeritud noored ei astu seksuaalvahekorda varem kui vaktsineerimata eakaaslased. On teada, et seksuaaltervisealane harimine (sugulisel teel levivate infektsioonide, kondoomide jms kohta) ei muuda noori seksuaalselt varem ja rohkem aktiivsemaks. Lapsevanemana on hea mõelda, et vaktsiin toimib nagu turvavöö, mis toimib nagu kaitse mitte kutse riskantsele käitumisele.
Vaktsineerimissooviga võib pöörduda oma perearsti poole, aga ka vaktsineerimispunktidesse.
Vaata siit vaktsineerimispunkte: https://hpv-info.ee/noustamispunktid/
