Mida peab HPV kohta teadma

HPV on kergesti ülekantav

HPV-st põhjustatud haigused

  • Emakakaelavähk

    HPV põhjustab peaaegu 100% kõikidest emakakelavähkidest. Haigestumus ja suremus emakakaelavähki Eestis on üks kõrgemaid Euroopas1.

  • Pärakuvähk

    HPV põhjustab 88% pärakuvähkidest kahjustades kindlat piirkonda päraku piirkonnas2.

  • Peenisevähk

    HPV põhustab 50% peenisevähkidest. Peenisevähki esineb väga harva3.

  • Tupevähk

    HPV põhjustab 70% tupevähkidest. Tupevähki esineb väga harva, ent operatiivne ravi on väga traumeeriv4.

  • Häbemevähk

    HPV põhjustab 40% häbemevähkidest. Häbemevähi eelsete muutuste arv on alla 35 aastaste naiste hulgas viimastel aastakümnetel kolmekordistunud5.

  • Kondüloomid

    HPV põhjustab kuni 100% genitaalkondüloomidest ehk genitaaltüügastest. Kondüloom võib ilma ravita ise ära kaduda, aga võib aja jooksul ka suuremaks kasvada või neid võib juurde lisanduda7.

  • Hingamisteede papillomatoos

    HPV põhjustab praktiliselt 100% hingamisteede papillomatoosidest. Tegemist on harvaesineva, kuid väga raske haigusega. Papillomatoosi põhjustavad madala riski HPV tüübid, ent 1/3 juhtudest võib haigus muutuda pahaloomuliseks8.

Lühiteave HPV kohta

Inimese papilloomiviirusi (HPV) esineb sageli nii naistel kui ka meestel. Viirusi leiab genitaalpiirkonna limaskestadelt. Enamasti kaovad viirused iseenesest. Mõned HPV tüübid võivad siiski esile kutsuda genitaaltüükaid, teised võivad põhjustada genitaal-, anaal- ja suupiirkonna vähki.

HPV on kaval. Ta peidab ennast limaskesta alumistesse kihtidesse rakkude sisse ja ei ole veres tuvastatav.

HPV on väga nakkav ja see võib levida isegi petting‘u ajal, ilma et sa oleksid olnud sugulises vahekorras.

Lühiteave HPV kohta
Mille järgi HPV infektsiooni ära tunda?

Mille järgi HPV infektsiooni ära tunda?

ALGUSES EI OLE MINGEID HAIGUSTUNNUSEID

HPV-ga nakatumine jääb algul märkamata, sest sellega ei kaasne esialgu mingeid vaevusi.

Rohkem infot HPV kohta leiate siit

Kas sa arvad, et oled nakatunud?

HPV ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonidega nakatumist tuleb sageli ette ning see ei ole miski, mida peaksid häbenema. Kui sul on kahtlusi või küsimusi või kui sa avastad endal sümptomeid (näiteks sügelust või kipitust intiimpiirkonnas), on siiski tähtis, et sa sellele tähelepanu pööraksid. Pöördu arsti poole ja lase end vajaduse korral ravida. Ära tunne valehäbi – sa ei ole esimene, kes nõu küsib!

Kas sa arvad, et oled nakatunud?

Kuidas ennast HPV-ga nakatumise eest kaitsta?

Korduma kippuvad küsimused

Korduma kippuvad küsimused

Kuidas end kaitsta?

Kuidas end kaitsta?

Lapsevanematele

Lapsevanematele

Lisainfo

Vastused lapsevanema küsimustele

Vastused lapsevanema küsimustele

HPV vastu vaktsineerimine on kõige tõhusam enne viirusega kokkupuutumist ja on näidustatud alates 9ndast eluaastast. Alates 1. veebruarist 2024 kuuluvad immuniseerimiskava raames vaktsineerimisele 12-18-aastased tüdrukud ja poisid.
Emakakaelavähi sõeluuring – olulised küsimused ja vastused

Emakakaelavähi sõeluuring – olulised küsimused ja vastused

Head naised!

Sõeluuringus osalemine on vabatahtlik ja kasutage kindlasti pakutud võimalust, sest see aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada varakult, mil need on ravitavad.

Alates 2021. aastast muutus emakakaelavähi sõeluuringute korraldus. Siit lehelt leiate vastused enamlevinud küsimustele, mida sellega seoses on küsitud.

Leidke lähim nõustamispunkt kaardil