Korduma kippuvad küsimused

See mõiste tähistab viirust, inimese papilloomiviirust. HPV on väga laialt levinud ja seda on üle 100 tüübi. Nendest umbes 40 ründavad genitaalpiirkonda. Mõned HPV tüübid põhjustavad tüükaid kätel ja jalgadel. Seksuaalsel teel levivad tüübid:
1) põhjustavad genitaaltüükaid või suupiirkonnas esinevaid tüükaid
2) võivad põhjustada eelkõige emakakaelavähki, aga ka tupe-, peenise-, päraku- ja kurguvähki

Kuna peaaegu iga inimene nakatub oma elu jooksul inimese papilloomiviirustega (HPV), siis on tähtis teada, milliste viirustega tegemist on. Papilloomiviirused on haigustekitajad, mis võivad eelkõige intiimpiirkonnas teatud põletikke ja nahamuutusi esile kutsuda. Tavaliselt jääb viirustega nakatumine märkamata ja enamasti on paranemine iseeneslik. Mõned papilloomiviirused võivad põhjustada intiimpiirkonnas healoomulisi tüükaid. Kui infektsioon iseenesest ära ei parane, siis võivad mõned HP-viiruse tüübid teatud vähihaigustesse haigestumise riski suurendada, nt emakakaelavähki või pärakuvähki. See kehtib mõlema soo kohta. Vaktsineerimine võib aidata mitte ainult sind ennast, vaid kaitsta ka sinu partnerit.

HP-viirused levivad inimeselt inimesele otsesel kokkupuutel naha ja limaskestadega. Viirus võib ka kõige väiksemate naha- või limaskestavigastuste kaudu organismi tungida. See juhtub eelkõige nahapiirkondade intiimse kokkupuute või väga tiheda kehalise kontakti, nt suudlemise, silitamise või petting‘u ajal.
Viirusi on võimalik ka oraalseksi käigus edasi anda, nakatades suuneelu.

HPV-ga nakatumised on seksuaalsel teel kõige sagedamini levivad haigused. 80 protsenti seksuaalselt aktiivsetest inimestest nakatuvad millalgi oma elu jooksul HPV-ga.

Turvaseks on tähtis ja see kaitseb paljude seksuaalsel teel levivate infektsioonide, näiteks HIV-i eest. Siiski ei taga kondoom täielikku kaitset, sest HPV võib edasi kanduda ka limaskesta kaudu, mida kondoom ei kata. Preservatiivid vähendavad siiski nakatumise riski ja on vältimatud teiste seksuaalsel teel levivate haiguste vältimiseks.

Parem on lasta ennast võimalikult vara vaktsineerida, kui nakatumist ei ole veel toimunud. Vaktsineerida võib alates 9. eluaastast. Alates 1. veebruarist 2024 vaktsineeritakse Eestis immuniseerimiskava alusel tasuta 12–18-aastaseid tüdrukuid ja poisse. Vaktsineerimisega on soovituslik alustada esimesel võimalusel ehk 12-aastaselt.

Tõenäosus, et sa oma elu jooksul HPV-ga nakatud, on suur. Ilma vaktsineerimata on teatud liiki vähkidesse või genitaaltüügastesse haigestumise risk suurem.
Vaktsineerimine võib ennetada teatud vähke, näiteks emakakaelavähki, tupevähki ja ka pärakuvähki, millesse haigestuvad mõlemast soost inimesed ühtmoodi.

Tüdrukud ja poisid peaksid laskma ennast vaktsineerida, sest nakatuda võivad mõlemast soost inimesed. Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda väiksem on risk üksteist nakatada. Seega võtad sa vastutuse nii iseenda kui ka teiste eest. Kondoomid võivad küll infektsiooniohtu vähendada, kuid ei ole HPV eest kaitsmisel absoluutselt usaldusväärsed, sest viirused levivad kokkupuutel nakatunud naha- ja limaskestapiirkondadega, mida kondoom ei kaitse.

Harilikult talutakse vaktsineerimist hästi. Võib juhtuda, et vaktsineerimise järgsetel päevadel märkad torkekohal punetust või turset või tunned seal valu. Mõnikord võib esineda ka palavikku, iiveldust, peavalu või roidumust.

See on ainult üks torge õlavarde.

Nagu iga ravimi puhul, on ka siin risk soovimatute kõrvaltoimete tekkeks olemas. Reaktsioonina süstile – mitte HPV-vastasele vaktsiinile – on täheldatud lühiajalisi nõrkushooge („kui silme eest läheb mustaks“).
Torkekohal võib esineda punetust ja valu ning esineda võib ka ajutist peavalu ja palavikku. Need soovimatud mõjud kaovad kiiresti. Harvadel juhtudel võib täheldada allergiast tingitud sümptomeid nagu nõgestõbi (< 1 juhtu 1000 kohta) või hingamisraskused (< 1 juhtu 10 000 kohta).
Arstid on kohustatud vaktsineerimise soovimatutest mõjudest teada andma.

Tegelikult saad lasta ennast vaktsineerida kohe, kui järgmine kord arsti juurde lähed. Vaktsineerivad näiteks perearstid, lasteartsid, naistearstid ja nakkushaiguste arstid. Kui sa oled 12-18-aastane, siis saad immuniseerimiskava raames lasta ennast vaktsineerida tasuta. Vaktsineerimine toimub tavaliselt koolis. HPV ja HPV-vastase vaktsineerimise kohta saad küsida teavet kooliõelt, aga ka oma arstilt või spetsialistidelt nõustamiskeskustest.

Tervisekassa katab Eestis HPV-vastase vaktsineerimise kulud kõigil 12-18-aastastel tüdrukutel ja poistel riikliku vaktsineerimisprogrammi raames. HPV-vastane vaktsineerimine võib toimuda ka väljaspool vaktsineerimisprogrammi, kuid sel juhul kulusid ei hüvitata.

Ei ole hilja. Kuigi vaktsineerida tuleks eelistatavalt enne seksuaalelu alustamist, on see ka pärast oluline. Vaktsineerimine kaitseb sind siis igal juhul HPV tüüpide eest, millega sa ei ole veel kokku puutunud.

Enamikul juhtudel ei esine üldse mingeid sümptomeid ja HP-viirus kaob iseenesest. Mõnikord võib HPV aga genitaaltüükaid või vähieelseid seisundeid põhjustada, nt emakakaelas või pärakus. Tüdrukutel ja naistel saab muutusi emakakaelal günekoloogiliste kontrolluuringute käigus varakult avastada. Poistel ja meestel on tüükad näha peenisel.

Pärakupiirkonnas jääb HPV-infektsioon sageli märkamata. Kui tekib pärakuvähk, siis võib päraku- või kubemepiirkonnas esineda erinevaid sümptomeid, näiteks veritsust, sügelust, valu või lümfisõlmede turset.

Genitaaltüükad on lillkapsataolised (mõnikord ka lamedad) moodustised, mis võivad tekkida genitaalpiirkonda või pärakupiirkonda. Olenevalt seksuaalsest praktikast võib HP-viirus levida ka suupiirkonnas. Tüükad on ohutud, kuid inetud. Sageli on tüükad valutud, aga võivad endast ka sügeluse või kipituse teel märku anda. Genitaaltüügaste ravi kestab sageli kuid ja on mõnikord valulik. HPV tüübid 6 ja 11 põhjustavad 90 protsenti tüügastest.

Emakakaelavähki põhjustavad peaaegu eranditult HP-viirused; 2008. aastal sai arst ja teadlane Harald zur Hausen selle avastuse eest Nobeli preemia meditsiini alal. Emakakaelavähk on naistel üks kõige sagedamini esinevatest vähiliikidest ja kõige sagedamini esinev HPV-st põhjustatud vähk.
Emakakaelavähk algab emakakaelas, emaka alumises osas. Emakakaelavähk kuulub nende vähiliikide hulka, mida on võimalik varakult avastada ja edukalt ravida. Seetõttu on tähtis, et kõik naised laseksid oma günekoloogil regulaarsed profülaktilised testid teha.

Jah, peale emakakaelavähi on HPV-l seos päraku-, tupe-, peenise- ja kurguvähi tekkega. On viiteid sellele, et HP-viirused võivad soodustada ka muude vähiliikide arengut, aga seda veel uuritakse.

Teatud HP-viirused võivad päraku-, genitaal- või kaelapiirkonnas tekitada erinevaid vähivorme. Enamikul juhtudel suudab organism viiruse pärast nakatumist siiski kõrvaldada. Kui see ei õnnestu, tungib viirus limaskesta rakkudesse ja võib põhjustada rakulisi muutusi, mis teatavatel tingimustel viivad vähieelse seisundi tekkimiseni. Kui ravi ei järgne, võivad rakukahjustused väheneda ja iseenesest kaduda või laieneda ning aeglaselt vähiks areneda. See areng võib kesta aastaid.

Vähieelsetel seisunditel puuduvad sümptomid. Alles kaugelearenenud staadiumid võivad näiteks emakakaelavähi korral kutsuda esile selliseid sümptomeid nagu veritsus, halvalõhnalised voolused, valud ja seletamatu kaalulangus.

Suure riskiga HPV tüübid võivad nakatada tupe, häbememokkade, päraku ja emakakaela rakke. Enamikul juhtudel suudab keha viiruse kõrvaldada. Kui see ei õnnestu, siis põhjustab viirus teatud tingimustel muutusi, mida nimetatakse vähieelseks seisundiks ja mille ravimata jätmisel võib areneda vähk. Emakakaelavähk on kõige sagedamini esinev HPV-st põhjustatud vähivorm. Seda põhjustavad peaaegu eranditult HP-viirused. Saksa arstile ja teadlasele Harald zur Hausenile anti 2008. aastal selle avastuse eest Nobeli preemia füsioloogia ja meditsiini alal.

Kaks HPV tüüpi (16 ja 18) põhjustavad umbes 70 protsenti emakakaelavähi juhtudest, aga vähki on võimelised põhjustama ka 10 muud tüüpi (31, 33, 35, 39, 45, 51, 52, 56, 58 ja 59).

Ravimit, mis HPV välja raviks, ei ole olemas, kuid enamikul juhtudel kaob infektsioon teatud aja (kuni kahe aasta) möödudes iseenesest. Genitaaltüükaid ja vähieelseid seisundeid on siiski võimalik ebanormaalseid rakke eemaldades ravida (laseriga, kirurgiliselt, konisatsiooni teel). Emakakaelavähi eelsete seisundite ravi talutakse üldiselt hästi, kuid sellest jäävad armid võivad soodustada nurisünnituste ja enneaegsete sünnituste esinemist.

Profülaktilise (günekoloogilise) läbivaatuse käigus võetakse emakakaelalt proov (emakakaela kaabe) ja saadetakse laborisse. Seal tehakse HPV-test või/ja PAP-test.
Profülaktilised testid võimaldavad kindlaks teha patsiente, kellel on suurenenud risk emakakaelavähki haigestuda.

Eestis kutsutakse 30-65-aastaseid naisi iga viie aasta järel emakakaelavähi sõeluuringule.

PAP-testi puhul võetakse emakakaelalt rakke ja uuritakse neid haiguslike muutuste suhtes mikroskoobi all. Selle meetodi abil saab kindlaks teha muutustega rakke ja vähieelseid seisundeid.

HPV test näitab kõrge riskiga HPV tüüpide olemasolu uuritavas materjalis näiteks emakakaelakaapes. Et emakakaelavähki põhjustab peaaegu eranditult ainult HPV, siis annab HPV-test võimaluse hinnata sinu riski emakakaelavähki haigestumiseks.

PAP-testi abil uuritakse, kas rakkudes esineb haiguslikke muutusi, mis võivad esile kutsuda vähieelseid seisundeid. HPV-testi abil uuritakse, kas esineb HPV DNA-d, seega kas on tegemist HPV-infektsiooniga. Seejuures pööratakse erilist tähelepanu suure riskiga tüüpidele HPV-16 ja HPV-18.

Et emakakaelavähki põhjustab peaaegu eranditult ainult HPV, siis annab HPV-test võimaluse hinnata sinu riski emakakaelavähki haigestumiseks.

Kuigi HPV-vastane vaktsineerimine peaks toimuma enne esimest vahekorda, võib vaktsineerida ka hiljem. Vaktsineerimisega saab kaitsta nende HPV tüüpide eest, millesse ei ole veel nakatunud. Kahtluste ja küsimuste korral räägi oma arstiga.

Iga HPV-viirus ei põhjusta vähki. Inimese immuunsüsteem võitleb tõhusalt neist enamikuga (90 %) ja viirus taandub iseenest, ilma et nakatunu seda märkaks. Kuid 10 protsendil juhtudest ei tule immuunsüsteem HP-viirustest vabanemisega toime, ning sel juhul võib infektsioon põhjustada vähieelseid seisundeid või isegi vähki.

Jah. HPV-vastane vaktsineerimine võib kaitsta kõige sagedamini esinevate HPV tüüpide, kuid mitte kõigi eest. Pead arvestama, et emakakaelavähi ennetamisel ei asenda vaktsineerimine vähieelset seisundit kindlakstegevat profülaktilist läbivaatust! On oluline, et naised käiksid ka pärast vaktsineerimist regulaarselt emakakaelavähi profülaktilises kontrollis.