Täiskasvanule

HPV ehk inimese papilloomiviirus on väga laialt levinud viirus, mis põhjustab erineva spektriga haigusi.

HPV võib põhjustada:

• nahal ja limaskestadel erineva kuju ja suurusega papilloome ja nahanäsasid (näiteks soolatüükad sõrmedel)
• välissuguelunditel teravaid nahanäsasid, mida nimetatakse kondüloomideks
• suu- ja neelu limaskestadel papilloome
• suguelundite limaskestadel lamedaid, sageli silmale nähtamatuid tüükaid, mis pikaajalisel püsimisel soodustavad vähi teket (emakakaela-, häbeme, tupe-, peenisevähki)
• pärakuvähki
• suu-ja neelupiirkonna vähki, näiteks kurguvähki

Millised HPV tüübid on kõige ohtlikumad?

Teadaolevalt on olemas üle 150 erineva HPV tüübi. Suguelunditega on seotud umbes 40 HPV tüüpi.
Nendest kõrge emakakaelavähi tekkeriskiga HPV tüübid on eelkõige 16, 18, kuid ka 31, 33, 35, 39, 45, 51, 52, 56, 58 ja 59.
HPV 16 ja 18 põhjustavad ca 70% kõigist emakakaelavähi juhtudest.
Kondüloome ja hingamisteede papillomatoosi tekitavad valdavalt HPV 6 ja 11.
Suu ja neelupiirkonna vähi sagedasemad tekitajad on HPV 16, 33, 35, 18, 26, 45, 52 tüüp.
Pärakuvähki soodustab HPV 16, 18, 33, 31, 58, 6 ja 35.
Peenisevähki soodustab 16, 6, 33, 45, 35, 59 ja 18 HPV tüüp.
Profülaktilise HPV vastase vaktsiiniga on võimalik vältida HPV tüüpe 6, 11, 16, 18, 31, 33, 45, 52 ja 58.

Soovin rohkem teada HPV-st põhjustatud haiguste kohta.

Kuidas toimub HPV-ga nakatumine?

Enamus naisi ja mehi, kes on elanud suguelu, puutuvad elu jooksul kokku HPV-ga. Tõesnäosus nakatuda HPV-ga suureneb seksuaalpartnereid vahetades.
HP-viirused levivad inimeselt inimesele kokkupuutel naha ja limaskestadega:

• seksuaalvahekorra ajal
• väga tihedal kehalisel kontaktil nt suudlemisel, aga ka petting‘u ajal
• suuseksi käigus

HPV-d võidakse edasi kanda endale teadmata, sest enamasti ei ole HPV kandja oma nakkusest teadlik, kuna viirus ei tekita sageli mingeid sümptomeid ega kaebusi.
Erinevalt lamedatest kondüloomidest, võivad teravad kondüloomid põhjustada veristust ja sügelust.
Noortel inimestel HPV-d rutiinselt ei testita, sest HPV levimus on väga sage ning enamasti viirus taandub umbes 2 aasta jooksul.
Viirust võidakse testida emakaela PAP-testi kõrvalekalde või kliinilise haiguse kahtlusel.
Püsiv viiruskandlus (üle 2 aasta) tõstab HPV-st tingitud vähkkasvajate tekkeriski.

Kuidas ennast kaitsta?

Turvaseks on tähtis, sest kaitseb mitmete seksuaalsel teel levivate haiguste eest. Oluline on kondoomi järjekindel kasutamine, eriti uute partnerite puhul.
Kondoomi kasutamine vähendab oluliselt HPV-ga nakatumise riski, ehkki väikene võimalus viiruse ülekandeks jääb, juhul kui HPV pesitseb nahal ja limaskestal, mida kondoom ei kata.
Enne suguelu alustamist profüktilise HPV vastase vaktsiiniga vaktsineerimine on kõige efektsiivsem HPV ennetamise viis.
Vaktsineerimine võib sind kaitsta vähiriski suhtes kõige ohtlikumate HPV tüüpide eest. Vaktsineerimine kaitseb ka kondüloomide vastu.
HPV infektsioonist põhjustatud kahjustuste õigeaegseks avastamiseks on oluline regulaarne arstlik kontroll.
Meeste jaoks ei ole olemas sõeluuringut HPV suhtes, seetõttu tuleb ise olla oma keha muutuste suhtes hoolikas. Arsti juurde peaks pöörduma kui märkate suguelundi(te)l või mujal kehal ebaharilike näsasid või naha ja limaskesta defekte, mis ei taha paraneda.
Naised peaksid minema naistearsti vastuvõtule kui esineb (näiteks) tsükliväliseid veritsusi, seksuaalvahekorrajärgseid veritsusi või muid kaebusi.
Ent oluline on ka osaleda riiklikus sõeluuringu programmis ja külastada regulaarselt naistearsti, kes saab avastada võimalikke emakaelamuutusi ka siis, kui kaebused puuduvad.

Kas vaktsineerimisest on kasu, kui olen juba seksuaalselt aktiivne?

HPV-ga nakatuvad enamus naisi ja mehi oma eluea jooksul, sest see on üks kõige sagedasemaid sugulisel teel levivaid nakkusi.
Kuigi HPV-vastane vaktsineerimine on kõige efektiivsem enne suguelu alustamist, võib vaktsineerida ka hiljem. HPV vastane profülaktiline vaktsiin on välja töötatud eelkõige emakakaela vähi ennetamiseks,kuid toimib efektiivselt kõigi vaktsiinis sisalduvate HPV tüüpide kahjustuste ja vähi ära hoidmisel ka teistes paikmetes kui emakakael. Vaktsineerimisega saavad nii naised, kui mehed kaitsta end vaktsiinis sisalduvate nende HPV tüüpide eest, millega nad võivad veel elu jooksul kokku puutuda.
Vaktsiin kaitseb terveid, kahjustamata rakkusid ja kudesid. Vaktsineerimine on tõhus ja soovitatav ka HPV kahjustuste ravi järgselt, eelkõige korduva nakatumise vältimiseks oma püsipartnerilt, kes on viiruse kandja.

Kas vaktsineerimisest on kasu, kui olen juba HPV-ga nakatunud?

Uuringute põhjal on teada, et enamik inimesi puutub elu jooksul korduvalt erinevate HPV tüüpidega kokku. Peale nakatumist asub organism viiruse vastu võitlema ja enamasti viirus taandub. HPV nakkusega kokkupuutumine või läbipõdemine ei kaitse uue nakatumise eest, sest läbipõdemisel tekkiv immuunsus on nõrk ja ajas ebapüsiv. Seetõttu jääb võimalus nakatuda uuesti nii samade kui ka uuteHPV tüüpidega. Vaktsineerimisel tekivad pikaajalised kaitsvad antikehad, mis takistavad HPV-l rakkudesse kinnitumist. Oluline on mõista, et vaktsineerimisega saab end kaitsta nende HPV tüüpide eest, millesse veel ei ole nakatunud.

Alates 2021. aastast muutus emakakaelavähi sõeluuringute korraldus.

Sõeluuringus osalemine on vabatahtlik. Kasutage kindlasti pakutud võimalust, sest see aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada varakult, mil need on ravitavad.