Kuidas ennast HPV-ga nakatumise eest kaitsta?

HP-viirused võivad esile kutsuda teatud liiki vähki ja vähieelseid seisundeid

+170-180

naist Eestis haigestub igal aastal emakakaelavähki ja selle tõttu sureb keskmiselt 65 naist1.

50%

kõigist infektsiooni tõttu tekkinud vähihaigustest arenenud riikides on seotud HPV-ga2.

100%

HPV põhjustab peaaegu 100% kõikidest emakakaelavähkidest3.

Armastada on võimalik ka ilma HPV-ta

  • HPV vastane vaktsineerimine

    Vaktsineerimine võib sind kaitsta HPV kõige ohtlikumate tüüpide eest, mis võivad põhjustada suguelundite piirkonnas vähki ja genitaaltüükaid. Seetõttu soovitatakse HPV vastu vaktsineerimist kõigile noortele alates 9ndast eluaastat. Vanuses 9–14 aastat on vaja kaks korda HPV vastu vaktsineerida. Vaktsineerimiste vahele peab jääma vähemalt 6 kuud. Pärast 15. sünnipäeva on vaja HPV vastu vaktsineerida kolm korda.

  • Kondoomid

    Turvaseks on tähtis, sest kaitseb sind paljude seksuaalsel teel levivate infektsioonide eest, nagu näiteks ka HPV. Siiski ei taga kondoomid HP viiruste eest täielikku kaitset, sest HPV võib edasi kanduda ka limaskesta kaudu, mida kondoom ei kata.

  • HPV-infektsiooni õigeaegne avastamine ja ravi

    HPV-infektsiooni välja ravivaid ravimeid ei ole olemas. HPV-ga nakatumise tagajärgi, seega genitaaltüükaid või vähieelseid seisundeid saab paikselt ravida siis, kui need õigel ajal avastatakse.

    Genitaaltüükaid  on võimalik füüsiliselt (laseriga, vedellämmastikuga) või kirurgiliselt eemaldada või paikselt kasutatavate vahenditega (kreemidega) töödelda. Ravi tuleb sageli mitu korda korrata, sest genitaaltüükad tekivad tihtipeale uuesti.

    Naistel võib emakakaelavähi eelse seisundi avastada günekoloog. Seetõttu on regulaarne günekoloogi juures käimine ja sealne profülaktiline läbivaatus kõigi naiste jaoks väga tähtis. Mida varem diagnoos pannakse, seda suurem on võimalus, et ravi on edukas. Kui tehakse kindlaks, et tegemist on emakakaelavähi eelse seisundiga, siis tuleb vastavad koed kirurgiliselt eemaldada.

    Muude HPV-st põhjustatud vähihaiguste (päraku-, peenise-, häbeme- või tupevähi) varajaseks avastamiseks ei ole  rutiinseid profülaktilisi läbivaatusi ega analüüse kahjuks veel olemas.

  • Profülaktiline läbivaatus günekoloogi juures

    Günekoloog võtab profülaktilise läbivaatuse käigus emakakaelalt kaape ja saadab selle laborisse. Seal tehakse PAP-test, HPV-test või mõlemad. PAP-testi puhul uuritakse laboris emakakaelalt kaape teel kogutud rakke muutuste suhtes.

    Nii PAP-test kui ka HPV-test aitavad günekoloogil emakakaelavähki varakult avastada. HPV testi abil uuritakse, kas sul on HPV-infektsioon, ning eelkõige seda, kas oled nakatunud kõrge emakaelavähi tekkeriskiga HPV tüüpidega nagu HPV-16 või HPV-18.

    Et emakakaelavähki põhjustavad praktiliselt eranditult HP-viirused, siis võimaldavad testi tulemused hinnata emakakaelavähki haigestumise riski isegi enne seda, kui sul tekib vähieelne seisund. Negatiivse tulemuse korral on järgnevatel aastatel emakakaelavähi tekkimise risk äärmiselt väike. Kui tulemus on positiivne, siis see näitab suuremat riski emakakaelavähi tekkeks. HPV-testi soovitatakse naistele alles pärast 30. eluaastat.

    Kui diagnoositakse kaugelearenenud vähieelne seisund, siis tuleb kahjustatud kude (kirurgiliselt, laseri, konisatsiooni teel) enamasti eemaldada, et see ei saaks vähiks areneda. Varases staadiumis avastatud emakakaelavähk on enamasti ravitav.
    Tähtis! Lisaks HPV vastasele vaktsineerimisele on kõigile naistele vajalikud günekoloogi poolt tehtavad regulaarsed profülaktilised läbivaatused.

schutzmoeglichkeiten

Sa saad ennast ja oma partnereid HPV-ga nakatumise eest kaitsta

Kõige tõhusamalt kaitsed ennast ja oma intiimpartnereid HPV vastu vaktsineerides. Kondoomid võivad kaitsta ainult tinglikult. Sa võid HPV-ga nakatuda ka limaskestadega kokku puutudes, ilma et sa seksiksid.

Lisainfo

Palun kasutage kaasaegset lehitsejat.