Mida peab HPV kohta teadma
HPV on kergesti ülekantav
HPV-st põhjustatud haigused
-
Emakakaelavähk
HPV põhjustab peaaegu 100% kõikidest emakakelavähkidest. Haigestumus ja suremus emakakaelavähki Eestis on üks kõrgemaid Euroopas1.
-
Pärakuvähk
HPV põhjustab 88% pärakuvähkidest kahjustades kindlat piirkonda päraku piirkonnas2.
-
Peenisevähk
HPV põhustab 50% peenisevähkidest. Peenisevähki esineb väga harva3.
-
Tupevähk
HPV põhjustab 70% tupevähkidest. Tupevähki esineb väga harva, ent operatiivne ravi on väga traumeeriv4.
-
Häbemevähk
HPV põhjustab 40% häbemevähkidest. Häbemevähi eelsete muutuste arv on alla 35 aastaste naiste hulgas viimastel aastakümnetel kolmekordistunud5.
-
Suu ja kaelapiirkonna vähid
HPV-st tingitud suuneelu piirkonna vähijuhtumite esinemissagedus tõuseb kogu maailmas6.
-
Kondüloomid
HPV põhjustab kuni 100% genitaalkondüloomidest ehk genitaaltüügastest. Kondüloom võib ilma ravita ise ära kaduda, aga võib aja jooksul ka suuremaks kasvada või neid võib juurde lisanduda7.
-
Hingamisteede papillomatoos
HPV põhjustab praktiliselt 100% hingamisteede papillomatoosidest. Tegemist on harvaesineva, kuid väga raske haigusega. Papillomatoosi põhjustavad madala riski HPV tüübid, ent 1/3 juhtudest võib haigus muutuda pahaloomuliseks8.
Lühiteave HPV kohta
Inimese papilloomiviirusi (HPV) esineb sageli nii naistel kui ka meestel. Viirusi leiab genitaalpiirkonna limaskestadelt. Enamasti kaovad viirused iseenesest. Mõned HPV tüübid võivad siiski esile kutsuda genitaaltüükaid, teised võivad põhjustada genitaal-, anaal- ja suupiirkonna vähki.
HPV on kaval. Ta peidab ennast limaskesta alumistesse kihtidesse rakkude sisse ja ei ole veres tuvastatav.
HPV on väga nakkav ja see võib levida isegi petting‘u ajal, ilma et sa oleksid olnud sugulises vahekorras.
Mille järgi HPV infektsiooni ära tunda?
ALGUSES EI OLE MINGEID HAIGUSTUNNUSEID
HPV-ga nakatumine jääb algul märkamata, sest sellega ei kaasne esialgu mingeid vaevusi.
Kas sa arvad, et oled nakatunud?
HPV ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonidega nakatumist tuleb sageli ette ning see ei ole miski, mida peaksid häbenema. Kui sul on kahtlusi või küsimusi või kui sa avastad endal sümptomeid (näiteks sügelust või kipitust intiimpiirkonnas), on siiski tähtis, et sa sellele tähelepanu pööraksid. Pöördu arsti poole ja lase end vajaduse korral ravida. Ära tunne valehäbi – sa ei ole esimene, kes nõu küsib!
